Muhu elanikud kutsuvad
iseendid Muhu rahvaks. See endale ise valitud nimi on uhkuse ja
erilise tunde märgiks, et erinetakse mandri ja teiste saarte
elanikest. Tänu
geograafilisele eraldatusele on Muhus kogukondlik mõtteviis
tähelepanuväärselt hästi säilinud. Tähtsaks peetakse oma juurte
teadmist, sugulussidemeid. Muhu suguvõsa-uurijad on ühed
eesrindlikumad Eestis. Muhulased hoiavad omasid. Olgu inimene kuitahes veider, omapärane või kõver - ta on oma ja kui ta peaks hädasse jääma, on abistajaid alati.
Muhus ei peeta targaks
ainult inimest, kes palju teab, vaid just sellist, kes teadmistele
lisaks ka midagi oma kätega teha oskab. Selle tõenduseks vaadakem
näiteks Muhu kaunist käsitööd, mille sarnast mujalt ei leia. Nii
Muhu rõivaesemete kui tarberiistade juures on esteetiline välimus
alati olnud enesestmõistetav. Hinnatavaks teeb sellise eseme aga
teostuse peenus ja meisterlikkus, mida märkab ainult vilunud silmaga
inimene, kellel endal samalaadse käsitöö tegemise kogemus.
Muhu oli möödunud
sajandil tuntud ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate
poolest, kes leidsid tööd ja teenistust mandril, pealinnas
Tallinnas, aga isegi kaugemal - Peterburis ja Riias. Just nende
inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga.
Seda iseloomustavad suurejooneline ja väga puhtalt teostatud
raudkiviladu paeplokkidest nurga- ja ääreviimistlusega, mis
meenutab suurlinnade sakraalehitisi. Muhus näeb mõne mehe
tuhlikelder parem välja kui kehvema linna esindusehitised. Pisut
aimu muhu meeste kiviehituskunstist võib saada Pädaste mõisa
kõrvalhooneid imetledes. Rahvapärase arhitektuuri hea säilimine on
aidanud alal hoida Muhule iseloomulikku põlist külamiljööd -
kiviaedade labürindis paiknevat sumbküla, kus kõik naabrid on
sõna otseses mõttes üksteise valvsa pilgu all ning kogukondlik
kontroll allutab nii vaimse kui materiaalse sfääri ühtsetele - ja
väga kõrgetele - nõuetele.
Üks omapärasemaid nähtusi on Muhu huumor, millest inimene, kes pole Muhust pärit, ei pruugi igakord arugi saada. Sageli johtub see muhu murde pärasest keeleloogikast, mis asetab rõhud lauses hoopis teistele kohtadele kui meie tänapäevases tavakeeles kombeks. Muhulastele meeldib laulda ja tantsida ning näitemängu teha. Jätkuvalt hoitakse au sees vanu muhu külalaule ja tehakse ka uusi. Muhu meestelaul on omapärane - lauldakse üheaegselt, läbisegi, valjusti ja ilusti. Vaiksete ilmadega pidavat see mandrilegi ära kostma.
Muhulased on oma panuse andnud eesti kultuuri ja teadusesse. Muhus sündinud või muhu juurtega on kirjanikud Villem Grünthal-Ridala, Juhan Smuul, Aadu Hint, Madis Küla-Nurmik, kunstnikud Vive Tolli, Arseni ja Ants Mölder, teadlased Alexander Schmidt, Jüri Kann, Toomas Saat ja Raivo Vokk.
Eesti Rahva Muuseumis on Muhu kihelkonna kogu üks suuremaid. Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on vastu võetud kolm Muhu 'asja':
